Diabeet

Diabeediks ehk suhkruhaiguseks nimetatakse kroonilist haigust, mille korral keha ei suuda insuliini toota ega õigesti kasutada ja kehal on raskusi veresuhkru taseme reguleerimisega. See on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, insuliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on meile elutähtis hormoon, mida toodetakse pankreases ja mis on vajalik toitainete omastamiseks.

Terve kõhunääre vabastab täpsetes kogustes insuliini, reageerides keha vajadustele nii magades kui ärkvel olles. Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks, mis imendub verre. Vastuseks glükoositaseme tõusule eritab terve inimese kõhunääre insuliini. Insuliin on hormoon, mis võimaldab glükoosil siseneda rakkudesse, tagades seeläbi vere suhkrutaseme normi piirides hoidmise. Insuliini puuduliku tootmise korral ei saa aga glükoos siseneda rakkudesse.

1. tüübi diabeet

Esimese tüübi diabeeti diagnoositakse tavaliselt lastel ja noortel täiskasvanutel. Esimese tüübi diabeedi korral ei tooda inimese keha insuliini. Täiskasvanueas diagnoositud suhkruhaigetest põeb 1. tüübi diabeeti ainult 5-10% inimestest. 1. tüüpi diabeet on praegu ravimatu. Vajalik on insuliini manustamine. Nii saavad isegi 1. tüüpi diabeediga väikelapsed elada pika ja õnneliku elu.

2. tüübi diabeet

2. tüüpi diabeedi puhul võib insuliini erituda piisavalt, kuid see ei toimi nagu peab. Teist tüüpi diabeet on diabeedi kõige levinum vorm. Teise tüübi diabeet moodustab 90– 95% kõigist diagnoositud juhtudest. Kui teist tüüpi diabeet on avastatud varases staadiumis, on see ravitav eluviisi muutusega: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus.

Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge või diabeediravi ebapiisav, võivad tekkida tüsistused nagu närvitundlikkuse langus ning veresoonte kahjustused nii silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Ravimata jätmise korral võib 2. tüüpi diabeediga inimene vajada kunstlikku insuliini.

Rasedusdiabeet

Raseduse ajal, tavaliselt umbes 24. nädalal võib areneda osadel naistel, kellel on kõrge veresuhkru tase, rasedusdiabeet. Rasedusdiabeet on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib raseduse ajal veresuhkru tõus või vähenenud tundlikkus insuliini suhtes. Rasedusaegne diabeet taandub pärast rasedust, kuid naistel kellel esines rasedusaegne diabeet, on kõrgenenud risk 1. tüüpi või 2. tüüpi diabeediks hilisemas elus.

Vere tavalisest suurem glükoosisisaldus ehk hüperglükeemia on insuliini häiretest tekkinud ja see ongi kroonilise diabeedi tunnuseks.

Veresuhkru normaalne väärtus on söömata oleku (kolm tundi viimasest ampsust) ajal 3,5–5,2 mmol/l.

Veresuhkru taseme liigne langus ehk hüpoglükeemia võib tekkida ebapiisavast toidust või insuliini üleannustamise tagajärjel.

Vali oma glükomeeter